Töötajate transport tööle ja koju alates 1. juulist 2017

Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordile tööle ja koju, kui:
– ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga
– puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust
– tööandja korraldab töölepingu alusel töötava töötaja transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses
– töölepingu alusel töötava töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.

Deklaratsioon esitatakse järgmise aasta 1. veebruariks.
Maksukohustus:
Maksukohustus tekib, kui töötajale makstakse isikliku sõiduauto kasutamisel sõitudeks tööle-koju (ettevõtlusega seotud) hüvitist üle piirmäära.
Lisainfo leiad siit.

Töölepingu alusel töötava töötaja majutamise kulude katmine alates 1. juulist 2017

Töölepingu alusel töötava töötaja majutamise kulude katmine on tööandja jaoks maksuvaba, kui kulud on seotud tööandja ettevõtlusega ning täidetud on mõlemad alljärgnevad tingimused:
töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja tööandja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat elusasemena kaustatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
Kulutused majutatava töötaja kohta on maksuvabad kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.
Lisainfo leiad siit.

Füüsilise isiku maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.
2018. aastal:
– aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
– aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400),
– aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.
Tulu summa on töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.
Tulu summana arvestatakse brutotöötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse. Samuti arvestatakse tulu summana muud brutotasud, mis maksustatakse tulumaksu kinnipidamise teel.

Nii näiteks arvutatakse aastatuluga 17 100 eurot maksuvaba tulu 4500 eurot järgmiselt:

17 100 – 14 400 = 2700
6000 ÷ 10 800 = 0,55556
0,55556 × 2700 = 1500
6000 – 1500 = 4500 eurot
Näiteks aastatuluga 19 800 eurot on maksuvaba tulu 3000 eurot ning aastatuluga 22 500 eurot on maksuvaba tulu 1500 eurot aastas.

Aastatuluna arvestatakse töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm), võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.
Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.
Rohkem infot leiad siit.

Maksusoodustus tervise- ja spordikuludele alates 1. jaanuarist 2018

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.
Kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses kulu kandmiseks on vajalik kuludokument.

Lisainfo leiad siit.

Tööandja sõiduauto erisoodustuse maksustamine alates 1. jaanuarist 2018

Alates 1. jaanuarist 2018 tekib erisoodustus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine. Samuti ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist.
Erisoodustuse hind kujuneb vastavalt sõiduauto mootori võimsusest (kilovati hinnaga), uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja üle 5 aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus.
Kui on 100% töösõidud!
Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal sellest Maanteeametit teavitada.
Kui firma rendib sõiduautot teisele firmale, siis tuleb teha Maanteeameti liiklusregistris märge. Rendileandja ei saa tagada seda, et rentnik teeb autoga ainult töösõite. Kui rentnik võimaldab oma töötajatel sõiduautot kasutada ka erasõitudeks, siis sõltumata Maanteeameti liiklusregistri märkest tuleb rentnikul sõiduauto erisoodustuselt maksud deklareerida ja tasuda.
Alates 2017. detsembrikuu keskpaigast saab teavitusi esitada Maanteeameti e-teeninduse kaudu. Alates 2. jaanuarist 2018 on võimalik teavitusi esitada Maanteeameti teenindusbüroodes. Täpsema info saate Maanteeameti kodulehelt .
Maanteeametit tuleb teavitada M1-kategooria sõidukite, st sõiduautode üksnes töösõitudeks kasutamise võimaldamisest. N1-kategooria sõiduki (kaubiku) kasutamise osas Maanteeametit teavitada ei tule.
Kuidas tõendada, et sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks? Vaata lähemalt siit.

Erisoodustuse maksumuse arvutamine:
Erisoodustuse maksumus arvutatakse sõiduauto võimsuse järgi (1.96 eurot kW kohta või kui sõiduauto on vanem kui 5 aastat, siis 1,47 eurot kW kohta). Seega näiteks uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning sellelt arvutatud maksukohustus on 246,72 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks). Uue 90 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 × 90 = 176,40 eurot ning sellelt arvutatud maksukohustus on 116,87 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks).
Lisainfo leiad siit.

Parkimistasu hüvitis

Tulumaksuga ei maksustata töötajale hüvitatud parkimistasu seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus, töö- või ametiülesannete täitmisel. Parkimistasu tulumaksuvabalt saab maksta lisaks 335 EUR-le.

Töövõimetushüvitis 2. kuni 3. haiguspäeva eest

Ettevõttel on kohustus Töövõimetushüvitist tasuda töötajale 4. kuni 8. päevani, sealt edasi tasub Haigekassa. Alates 01.01.2018 on tööandjal võimalus hüvitada ka 2.-3. haiguspäev, kinni pidades vaid tulumaks.

Muudatused käibemaksuseaduses alates 01.01.2018

Registreerimiskohustuse piirmäär:
Alates 01.01.2018 on ettevõtlusega tegelev isik kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima, kui tema maksustatav käive (v.a põhivara võõrandamine) ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 euro piiri (kuni 2017. aasta lõpuni on piirmäär 16 000 eurot).

Sõiduauto soetamisel täies ulatuses maha arvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus:
Kui sõiduauto loeti soetamisel ainult ettevõtluses kasutatavaks nn 100% autoks ja arvati ostuhinnalt sisendkäibemaks maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul arvates selle soetamisest või müügiks soetatud sõiduauto enda ettevõtluses kasutusele võtmisest hakatakse seda kasutama ka isiklikeks sõitudeks, siis tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu kas soetamise kuu või 2018. aasta jaanuari (kui sõiduauto soetati enne 2018. aastat) käibedeklaratsioonis. Soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel loetakse selline sõiduauto kogu esimese kahe kasutusaasta jooksul osaliselt ettevõtluses kasutatavaks nn 50% sõiduautoks, sõltumata selle tegelikust ettevõtluses kasutamise osatähtsusest esimese kahe aasta üksikutel kuudel.
Lisainfo leiad siit

Laenude deklareerimise kohustus

Tulumaksuseaduse muudatusest tulenevalt peab hakkama deklareerima kõiki laene, mis on antud äriühingu aktsionäridele, osanikele või liikmetele. Seadusemuudatuse eesmärgiks on varjatud kasumieraldiste avastamine ning maksustamine.
Varjatud kasumieraldisele võib viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimakse graafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine, samuti ka laenuraha ebaratsionaalne kasutamine. Kui laenu tähtaeg on pikem, kui 48 kuud, võib maksuhaldur nõuda tagasimakse võime ka kavatsuse tõendamist.
Endiselt on oluline see, et antud laenud oleksid antud intressiga, mis vastavad turutingimustele. Üheks võimalikuks aluseks on Eesti Panga statistika andmebaas, mille leiate järgmiselt lehelt:
Eesti Panga statistika andmebaas
Antud laene tuleb hakata deklareerima kvartaalselt, esimene deklaratsioon peab olema esitatud hiljemalt 10.02.2018. Oluline on tähele panna, et tõendamise ja deklareerimise kohustus rakendub kõikidele laenudele, mis on antud alates 01.07.2017 ning ka neile laenudele, mille puhul peale antud kuupäeva laenusummat suurendatakse, tagasimaksetähtaega pikendatakse või muid olulisi tingimusi muudetakse.
Lisainfo leiad siit